90025022

Istuja päevikud

Ma olen sillal ja kõrvaltänaval
ma ootan sind poe ees
jalutan niikaua pargis
ma puhkan jalgu äärekivil ja kängunud rohul
mõlgutan mõtteid ehituse juures
ja lasteaia lähedalma
istun lähedaloleva maja trepil

päike paistab täna
peidan oma lühise prillide taha
tänavakivid on soojad lasen seda varvastele ja varbavahedesse
möödub tund
ja mulle läheneb kolmandat korda kolmepäevases tsüklis mees
ta küsib mult raha, ta ei naerata
annan kümneka, sellest peaks ju piisama
rahustan südametunnistust
ta soovib mulle jõudu
ma naeratan kohmetult kuid halva kaastundega
piisab ju
ma ei mäleta kuhu jätsin oma telefoni
ei mäeleta millal ma seda viimati kasutasin

möödub paarike
naine on mehest pikem
neil on mõlemal rohelised joped ja halvasti varjatud usaldamatus
naeratan jälle, mõeldes miks see nii huvitav oli
miski kokkulangevustes
huvitav kas kumbki neist oli kohmetu, kui nad kohtusid
oli see tänaval
baaris
diskoteegis
tööjuures
möödunud on veel üks tund

vaatan paremale ja vasakule
mõned liiklejad
varsti tuleb kamp tüdrukuid
neli või viis
nad on üldiselt ühesugused
kui väga üldistada
noored
rõõmsad
kilkavad
nad kõnnivad kiiresti kuid ei kiirusta kuhugi
nad vaatavd jalanõusid mu kõrval
huvitav kas nende sõbrannal on samasugused
ei tea
päike kiiskab ja ma sulen silmad
kuskil on tuvid
katusel või rentslis
kui ma need jälle lahti teen on maailm pime
rõõske
varsti hakkab sadama
ma usun
turtsun
ei saa ju ilm nii kiiresti muutuda
mul oli õigus
need olid vaid pilved
ohkan

kuhu ma oma telefoni jätsin
ei suuda meenutada
läidan sigareti
tulemasin on kohe tühi
peaks uue ostma
või laenama
mu tähelepanu köidab vana naine
ikka väga vana
mitte noor-vana
ta samm on raske ja käes on turuvõrk
miks on alati neil see sama raske kott
lohutan ennast mõttega, et ta elab siinsamas
nurga taga
vist
ta oli kunagi kassiir
või sekretär
või raamatupidaja
oli
vist

möödunud on tund
ma arvan
ei tea
ei kinnita...................